Termograafia

Termopildi tegemise põhieesmärk on tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoone seina, akende ning kõikvõimalike liitekohtade soojapidavust. Samuti on termokaamera (termoviisori) abil võimalik tuvastada seinasiseseid külmasildu.

Termoülevaatuse eesmärgid….

Seinte soojapidavuse kontroll. Termokaamera kõige levinum kasutusala korterelamutes on seinte, akende ja muude välispiirete soojapidavuse mõõtmine. Termoülevaatus on ainus visuaalne mõõtmisviis, mille abil saab ülevaate välispiirete soojapidavusest. Termoülevaatusege visualiseeritakse energiakaod.

Termoülevaatus osana energiaauditist. Lisades termoülevaatuse energiaauditile, saame lisaks auditeerimise käigus mõõdetud sisetemperatuuridele ja küttesüsteemi parameetritele ka reaalse mõõtmistulemuse välispiirete soojapidavusele. Termoülevaatus ei ole kohustuslik energiaauditi osa, kuid see on ainus viis kõikide välispiirete soojapidavuse mõõtmiseks. See omakorda muudab energiaauditi tulemuse täpsemaks ja näitlikumaks.

Kas on vaja soojustada? Kui hoone tehnosüsteemid on korrastatud ja plaanis on jätkata renoveerimist, saab termoülevaatuse abil hea ülevaate hoone välispiiretest, akendest, ustest, katusest ja seintest. Termoülevaatuse tulemusel antakse soovitused millised välispiirde osad vajavad lisasoojustamist.

Näited:

kytermo1kytermo12

Paneelmaja seina ülemises vasakus nurgas on suurem soojaleke, mida muude mõõteriistadega ei ole võimalik avastada.

kytermo2 kytermo22

Paneelmaja sein. Soojaleke vuugivahedest – paremal pool on lekked oluliselt suuremad kui vasakul.

kytermo3kytermo32

Paneelmaja sein. Siin on näha esimese ja teise korruse parempoolsete akende temperatuurierinevused. Esimese korruse aken on vahetamata ja kõrgema temperatuuriga (heledam). Teise korruse aken on vahetatud ja madalama temperatuuriga.

kytermo4 kytermo42

Näide ebaühtlase soojapidavusega telliskivi seinast.

Kas katus lekib?
Korterelamu ülemise korruste nurgakorterite seintele on tihti tekkinud hallitus. Termoülevaatuse tulemusel saab määrata, kas tegu on niiskuse kondenseerumisega või otsese lekkega. Juhul, kui tegemist on lekkega, saab termokaameraga määrata selle täpsem asukoht.

kytermo5 kytermo52

Toa ülemises nurgas tekib madala temperatuuriga ja veidi kõrgema õhuniiskusega väga kergelt hallitus.

Termoülevaatus eramutes. Termoülevaatuse põhieesmärk eramutes on ehituskvaliteedi kontroll. On olukordi, kus hoolimata normaalsest õhutempertuurist tekib n.ö. ‘külmatunne’. Tavaliselt on see tingitud välisseina madalast temperatuurist, mida omakorda põhjustab ebapiisav või ebakvaliteetselt paigaldatud seinasoojustus. Termoülevaatus aitab sellised kohad täpselt tuvastada ja termoraportis kirjeldame olukorra võimalikke lahendusvariante.

Vajalikud tingimused
Termoülevaatuse tegemiseks on vajalik 15C sise- ja välistemperatuuri vahe. Seega, kui hoones sees on +20C, võib termoülevaatust teha +5C välistemperatuuri juures. Suurema temperatuuride vahega on termopiltide kontrastsus suurem, kuid kvalitatiivset vahet ei ole. Olemasolev soojaleke avastatakse ka +5C juures. Väga madala temperatuuri juures (-20C) väheneb termokaamera täpsus.

Olulisem kui madal temperatuur, on termoülevaatuse kvaliteetseks läbiviimiseks hoopis päikesepaiste puudumine. Seega ei ole termoülevaatust võimalik pikka aega ette planeerida. Võib juhtuda, et ülevaatuseks kokkulepitud ajal ei ole otstarbekas termografeerimist teostada, kuna päike tõttu kõrgenenud temperatuuriga pindadel ei pruugi lekkekohad esile tulla.